Külaline

Kui minu käest keegi küsiks, miks ma liitusin couchsurfinguga, siis ma vastaksin – et teiste riikide ja kultuuride kohta rohkem teada saada. Muidugi on veel muid põhjusi, aga see oleks esimeste seas.

Minul on profiilis kirjas, et me oleme avatud ka viimase hetke soovidele.

Kui ma ühel hilisel õhtul arvuti taga istusin, tuligi soov ühelt noormehelt, et ta tahaks homme ja ülehomme meie juures peatuda. Lugesime tema profiili ja vaatasime soovitusi. Noor üliõpilane Koreast, kes oli õppinud pool aastat Taanis ning nüüd rändas Euroopas ringi. Korea on meie jaoks nii kauge ja tundmatu riik, et otsustasime teda majutada.

Kuigi ta veetis koos meiega kahel õhtul paar-kolm tundi, oli see ikkagi väga huvitav. Hoopis teine kultuur ja kasvatus ja kõik. Mitmed asjad, mis meie jaoks on tavalised ja iseenesestmõistetavad, on seal tundmatud või lausa keelatud. Oleks tegelikult tahtnud nii palju veel küsida ja kuulata.

Minu teismeline tütar, kes alguses sõdis couchsurfingu vastu, peale esimest külalist leebus ning nüüd ütles juba ise, et me võiksime veel kedagi majutada.

Lumi

Õues on nii mõnus lumi. Pehme ja kohev. Püüdsin natuke pildistada seda ilu:)

Teele jäi üks lumelatern…

Väga vinge, kas pole?

Vanaema

Minu vanaemal on täna sünniaastapäev. Ta oleks saanud 89-aastaseks.

Ta oli alati nii elurõõmus, tegus ning hea.

Ei möödu vist ühtegi päeva, mil ma tema peale ei mõtleks.

Lapsesuu

Laps on kuskilt kuulnud vanasõna - kes kannatab, see kaua elab.

Käib ja kordab seda.

Lõpuks teatab – kes kannatab, see kaua elab, kuni oma elu lõpuni.

—-

Laps mängib vanaema juures poodi. Toob köögikapist erinevaid pakke, mida poes müüa.

Vanaemal on mitu pakki kohvi, paneb need müügile, ise imestab, miks sul nii palju kohvi on?

Vanaema ütleb, et ta armastab kohvi.

Laps saab tükk aega naerda – vanaema armastab kohvi ja abiellub kohviga.  (Armastab järelikult abiellub, eksole)

11 olulist asja, mida koolid ei õpeta

Mulle väga meeldis see Bill Gates´i kõne, mis täna ringles erinevates meediakanalites. Lausa nii väga, et lingin ja kopeerin siia:

1. Elu ei ole õiglane — lepi sellega.

2. Maailmal on ükskõik, milline on Sinu enesehinnang. Sinult oodatakse, et saavutaksid midagi, alles peale seda saad ennast hästi tunda.

3. Sa ei hakka kohe peale kooli lõpetamist teenima suuri summasid. Sa ei saa firma juhiks enne, kui oled selle nimel vaeva näinud, selle välja teeninud.

4. Kui sa arvad, et Su õpetaja on kõige karmim, siis oota, kuni oled kohtunud oma bossiga.

5. Burgeri müüjana töötamine ei alanda Su väärikust. Vanavanematel oli sellise töö kohta teine arvamus, nad nimetasid seda võimaluseks.

6. Kui midagi kihva keerad või ebaõnnestud, ei ole see Sinu vanemate süü, ära hädalda vaid õpi oma vigadest.

7. Enne Sinu sündi ei olnud Su vanemad nii igavad, nagu nad praegu Sulle tunduvad. Nad muutusid sellisteks, tegeledes Sinu arvete tasumisega, Sinu riiete pesemisega ja kuulates kui ägedaks ning kõvaks tegijaks Sa ennast pead. Nii et enne, kui oma vanemate põlvkonna hukka mõistad ning vihmametsasid päästma ruttad, proovi ise enda järelt koristada ja ise enda eest hoolitseda.

8. Sinu kool võib olla on oma õpilased liigitanud võitjateks ja kaotajateks, aga elu ei ole seda teinud. Mõnedes koolides antakse Sulle võimalus arvata õigeid vastuseid nii mitu korda kui tahad. Tegelikus elus selliseid võimalusi ei ole.

9. Elu ei ole jagatud semestriteks. Sa ei saa suvesid vabaks ning väga vähesed tööandjad on huvitatud kaasa aitama Su eneseotsingutele. Tegele sellega omal vabal ajal.

10. Televisioon ei ole tegelik elu. Päris elus peavad inimesed tegelikult lõpuks kohvikust lahkuma ja tööle minema.

11. Ole kena kõigi vastu, ka nende kes on nohikud ja veidrikud. Võib juhtuda, et kunagi on nendest keegi Su tööandja.

Millega oma meeli toita?

Vaikselt hakkab meeleolulangus ligi hiilima. Ma tunnen ennast, see tuleb alati jaanuaris/veebruaris – väsimus. Kuidagi vara sellel aastal.

Kuigi ma olen iseendale korduvalt lubanud, et ma ei osta uusi raamatuid, sest magamistuppa riiulitele ei mahu enam. Ikkagi läksin ma täna raamatupoodi ning ostsin 2 uut raamatut, mida olen ammu igatsenud. Millega oma meeli siis veel toita, kui mitte raamatutega?

Heade sõnadega.

Väike tänu või head sõnad teevad päeva alati paremaks. Rahustasin eile oma kolleegi, et töö ei ole kõige tähtsam siin elus. Pere on olulisem. Töö pärast ei ole vaja öösiti üleval istuda ja muretseda. Tundus, et tal hakkas kergem. Mul on hea meel, et inimesed tulevad oma muredest minuga rääkima:) Ma olen vist hea kuulaja. Kuulan ja mäletan, ei kipu oma probleemidest rääkima, kuigi vahel tahaks.

Armsad lugejad, häid sõnu ja häid sõpru igasse teie päeva!

Rahvaloendus

Te ikka teadsite, et täna on Oskar Lutsu sünniaastapäev? Googel teab kõike…

Mina lugesin meie pere täna üle. Õnneks ma olin erinevaid artikleid lugenud ning kommentaare kuulnud, teadsin juba, mida teha, kui errorit näitab. Aega kulus täpselt üks tund.

Mõnus laupäev

Täna hommikul tekkis mul hetkeks võimalus omaette olla. Seisin raamaturiiuli ees, sirutasin käe välja ning võtsin esimese kättejuhtuva raamatu. See oli P.Coelho “Alkeemik”. Lugesin ja lugesin ja lugesin.

Tsiteerin:

“See räägib inimese võimetusest valida endale saatust. Ja lõpeb tõdemusega, et kõik meist usuvad maailma kõige suuremat valet.”

“Mis on maailma kõige suurema vale?” küsis poiss üllatunult.

“See on: oma elu teatud hetkedel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatus hakkab juhtima hoopis meie elu. See ongi maailma suurim vale.”

—

 Milline mõnus ilm. Paks kohev lumi. Imeilus. Käisime lapsega kelgutamas.

Õhtul läks laps isaga kinno. Vaikus ja rahu.

Mõnus laupäev.

Uus

Ja ongi uus aasta käes. Kuna aasta algus tõotab tulla väga kiire, siis panen mõned mõtted kirja, enne kui uued elamused peale tulevad. Kirja tuleb panna ikka värsked emotsioonid, eksole.

Kõige pealt sellest, et ma liitusin sügisel couchsurfinguga. Mõte sai alguse juba mitu aastat tagasi, kui ma lugesin eestlaste blogi, kes aasta aega mööda maailma ringi rändasid ning erinevates kodudes sohvadel magasid. See on väga lahe viis selle maa kultuuri ja inimestega tutvuda. Väga väga lahe. Mõte jäi kuskile alles ning sel sügisel tegin omale ka kasutaja. Siiani ma ei olnud kedagi majutanud, kuigi soove oli. Nüüd aga täiesti juhuslikult sain teada, et üks noormees Inglismaalt soovib vana-aastaõhtuks majutust. Kuna ta oli Eestis ka varem käinud ning meil mingeid plaane polnud, siis arutasime perega ja olime nõus. Ta oli meie juures reedest pühapäevani, 2 ööd siis. Vana-aastaõhtuks olid tal juba plaanid olemas. Ma pean ütlema, et see oli väga tore ning värskendav kogemus. Ausalt. Ma ei ole küll kindel, et me seda väga sageli ette võtame, sest mingil määral võõras inimene elamises ikkagi häirib. Aga kindlasti me kordame seda:)

Lisaks tekkisid meil vana-aastaõhtuks ootamatult külalised. Kuigi ma alguses kahtlesin, et laps on selleks ajaks väsinud ja mul ei ole külalistele pakkumiseks midagi valmistatud. Tegelikult kujunes õhtu väga toredaks. Ma panin ette, et võiks olla näksilaud, nii oli meil laual erinevad juustud, veinid ja kook. Mulle sobis hästi, minu poolt oli nõudega kaetud laud ning vaade ilutulestikule, külaliste poolt olid söögid-joogid.

Mul oli üle mitme aasta väga tore aasta lõpp/algus. Külalised kaugemalt ja lähemalt. Aitäh:)

2011 in review

The WordPress.com stats helper monkeys prepared a 2011 annual report for this blog.

Here’s an excerpt:

A New York City subway train holds 1,200 people. This blog was viewed about 7,500 times in 2011. If it were a NYC subway train, it would take about 6 trips to carry that many people.

Click here to see the complete report.

Protected: Aasta 2011

This post is password protected. To view it please enter your password below:

Password:

Mul on päkapikud käinud

Sain vahetult enne jõule maksikirja teate. Olin väga imestnunud, sest ei meenunud, KES võiks mulle pakki saata. Kahjuks ei olnud enne jõule aega ära tooma minna.

Täna käisin ja sain jõulupakikese kätte, kodus avasin ja pisar tuli silma, nii armas üllatus.

Aitäh Tikker, suur kallistus sulle :)