Me teame kõik, mis on selle aasta märksõna – sõda :( täiesti üle mõistuse, kuidas midagi sellist saab tänapäeval toimuda.
Toreda poole pealt aga:
-käisime Inglismaal
-vahetasin tööd
-mõned toredad filmid, teatritükid ja raamatud on olnud
-detsembris oli lumetorm ja maha sadas megalumi
Koroona märksõnadeks iseendale sellest aastast:
Mai – 40tuhat
November – 26tuhat
Käisin sõbrannaga teatris. Kellerteatris. Esimest korda selles teatris. Olen varemgi nende etendusi piilunud, aga nüüd siis avanes võimalus.
Väike ja hubane saal. Kõik ühes kohas. Lavakujundus ja kostüümid olid suurepärased.
Andrew Wyke Andres Roosileht
Milo Tindle Meelis Kubo
Inspektor Toby Elmo Kibuse
2,5h / vaheajaga
Tekst kodulehelt: Udune sügisõhtu vanas Inglismaa häärberis. Kuulus põnevuskirjanik on külla kutsunud oma abikaasa noore armukese. Peremees, kes armastab kavalat mängu ja ülepakutud teatraalsust hakkab külalist veenma, et too rööviks naise juveelid. See ettepanek käivitab sündmuste ahela, millel on ettearvamatud tagajärjed.
Nauditav etendus. Nagu põnevusromaan. Kassi-hiire mäng.
Midaga aga jäi nagu puudu, see vürts või teravus, vähemalt minu jaoks ja vähemalt sellel õhtul.
Kellerteatrit igatahes soovitan. Proovige järele :)
Üle hulga aja üks suveteater :)
N. Richard Nash’i “Vihmameister” jutustab loo pöördelisest kuumast suvepäevast Lizzie Curry elus. Lizzie elab karjafarmis koos isa ja kahe vennaga. Vihma pole sadanud pikka aega, maad laastab põud ja ikaldus. Sama suureks probleemiks on perele kujunenud Lizzie suutmatus endale meest leida. Mõlemal puhul aitaks vaid ime. Kui uksest astub sisse enesekindel seikleja Starbuck, kes lubab 100 dollari eest vihma tuua, tekib lootus, et imed hakkavadki sündima.
Kas imed sünnivad siis kui neid oodatakse, või siis kui neid keegi oodata ei oska? Igal juhul siin loos imed sünnivad ning kedagi teevad need õnnelikuks ja keegi neis pettub.
Näitlejad:
Grete Konksi
Janek Joost
Rauno Kaibiainen
Erik Hermaküla
Stefan Hein
Hardo Adamson
Minu jaoks oli suurem osa näitlejatest tundmatud. Oligi tore näha uusi tegijaid :)
Ohtu mõisas oleme varemgi mitu korda teatris käinud, Tallinnale piisavalt lähedal, kena koht.
Mulle etendus meeldis! Soovitan! Pileteid on vist veel saada.
Puhkus, see tähendab Pärnu. Minu jaoks on alati Pärnu olnud suve linn. Keegi päriselt elab seal aastaringi? Ei usu. Pärnus on alati suvi :)
Suvine Eesti…
Puhkuse juurde kuulub muidugi hea söök ja jook…
Kui teismeline tahab koos sinuga kinno minna, siis tuleb minna. Läksin eelarvamusega, ma ei ole fänn ega midagi, kuidas ma need 3 tundi vastu pean…. aga… see oli ülihea!
Ilma lapseta ei oleks ma kindlasti seda filmi vaatama läinud, olen talle väga tänulik, et ta mind kaasa kutsus. Need tunnid läksid täiesti märkamatult, ägedalt tehtud film! Soovitan!
Ise saad vanemaks ja samamoodi ka sinu vanemad. Seda viimast ei pane üldse tähelegi. Nad on ju kogu aeg vanemad olnud :D
Meie vanemad saavad ise hakkama. Minu ema (72) elab üksi ja on (oli siiani) täitsa kabe. Abikaasa isa (89) elab üksi ja saab samuti ise kõigega hakkama.
Viimaste aastatega on ema aga kuidagi järsku vanemaks jäänud. Kas see tegelikult tuleb ikka hiilivalt, me lihtsalt ei märka ja siis tundubki, et äkki? Arstide juures ta käib kenasti, midagi olulist halba tuvastatud ei ole, aga silmnähtavalt otsa on jäänud.
Kui jõuad sinnani, et lapsed on kaelakandvaks kasvatatud, siis tuleb hakata hääbuvate vanemat eest hoolitsema?
Olen iga päev tänulik selle eest, et nad oma eluga ise hakkama saavad. Aga kauaks seda on…
Koolivaheajal võtsime ette kaua oodatud reisi Inglismaale. Pojale külla, kes elab seal juba viiendat aastat. Peaaegu nagu kohalik juba ;)
4 ööd olime Ipswitchis ja 3 Londonis. Ipswichis vaatasime niisama linnas ringi ja veetsime poja perega koos aega. Õhtusöögid olid nende juures kodus ja autoga sõidutati meid ringi, lähedal olevatesse randadesse ja parkidesse. Nägime kohalikku elu-olu.
Ipswichist sõitsime rongiga Londonisse ja ööbisime Paddingtoni rajoonis. Hotell oli väga kena, väike ja hubane.
London on ise muidugi hiigelsuur ja hull linn. Hea, et meil oli kohalik kaasas. Sõitsime igale poole tuubi ehk metrooga. Muuseumid on seal tasuta, nii et käisime ajaloo- ja kunstimuuseumis, mis olid hiigelsuured. Lisaks veel loomaaias, mis oli ka väga äge. Päris paljud loomi oli seal võimalik nö vabalt näha, st astud nendega samasse ruumi (erinevad väikesed ahvid, ämblikud, liblikad). Kui peaks lastega Londonisse minema, siis loomaaeda soovitan kindlasti külastada.
Tüüpilised turistikohad ka muidugi :)
Toidud on seal hiigelsuured, aga saab võtta jagamiseks, mida me ka tegime. Londoni iseloomustamiseks sobivadki sõnad – big and busy.
Tüüpilised Inglise majad, sellised pikad rivid kõrvuti, ees väike sissepääs ja taga kitsas aed. Poja pere elab ka sarnases. Kahekordne maja, all köök, elutuba ja söögituba, üleval magamistoad ja vannituba.
Ma pole varem Ryanairiga lennanud, nii et see oli omaette huvitav kogemus. Kohvritega üle lennuvälja jooksmine, ühed inimesed maha ja teised peale.
Ilm oli sellele nädalal kahjuks Inglismaal sama nagu Eestis, külm, 10 kraadi ringis ja tuul. Muidugi nii palju oli soojem, et kõik oli väga roheline ja õitsev juba. Ainult ühel päeval Londonis oli 17 kraadi. Samme tuli iga päev 15-20 kilomeetri jagu.
Kokkuvõttes oli tore reis. Reisisin esimest korda lapsega kahekeisi, nii et eks ma ikka muretsesin, et kuidas saame, aga kõik läks kenasti. Sai üle mitme aasta pojaga kokku ja tema elu seal näha :)
Kes plaanib Londonisse minna, siis viipemaksega kaart kindlasti kaasa, sellega saab metroos sõita. Sõidu alguses viipad ja väljumisel ka ning raha läheb siis automaatselt maha. Saab osta ka eraldi sõidukaardi ja sinna mingi summa kanda ja sellega viibata.
Mul oli nagu veel mingeid näpunäiteid, aga ei meenu enam :D Kui keegi plaanib minna, siis küsige, kui oskan, siis vastan :)
Ahjaa, üldine soovitus, et kui on minek riiki, kus ei ole kasutusel euro, siis tehke omale Wise kaart. Super mugav ja hea!
Ikka koroona, mis muud.
EV sünnipäevale järgmisel nädala tekkis mul nohu. Ainult nohu, käisin tööl nagu tavaliselt. Kiirtest negatiivne. Möödus nädal.
Suur tüdruk tuli järgmisel esmaspäeval koju haigena, palavik 38, köha-nohu. Kiirtest kõigil negatiivne. Käisin tööl nagu tavaliselt. Nädala lõpus tegi tüdruk uue kiirtesti, mis oli positiivne. Minu kiirtest endiselt negatiivne. Tema tegi PCR testi laupäeval, sai positiivse. Mina tegin PCR testi pühapäeval, ka positiivne. Möödunud oli nädal.
Nüüd oli nohule lisandunud ka köha. Jäin kodukontorisse, köhahood oli vinged, palavikku polnud. Tööd tegin minimaalselt, põhiliselt köhisin ja magasin. Möödus nädal.
Perearst lubas järgmise nädala esmaspäevast tööle, läksingi. Päeval oli suhteliselt hea olla, aga hommikuti ja õhtuti tekkisid köhahood. Mitu korda kaalusin haiguslehe võtmist, aga ikkagi ei teinud seda. Möödus veel üks nädala. Nädalavahetuse hommikul tekkis aga täiesti rahulikust olekust köhahoog, köhisin oksendamiseni.
Tervis läks tasapisi paremaks kogu aeg. Nüüdseks on siis käimas, kas 4. või 5. nädala, täpselt ei tea, millal tegelikult haigestusime. Väikesed köhatused on mul endiselt.
Kokkuvõte. Jäime terve perega haigeks. Kiirtest näitas positiivset ainult ühel pereliikmel neljast. Saime 3 positiivset PCR testi, kõige nooremale ei näinud põhjust seda teha lasta. Köha ja nohu oli minigil kujul kõigil, ühel neljast oli palavik. Lapsed põdesid kõige kergemini, meie ise veidi raskemalt, vindume siiani. Ahjaa, vaktsineeritud oleme ka kõik, kes kahe, kes kolme süstiga.
Ühesõnaga, koroona on justkui tavapärane külmestus, aga nagu ei ole ka.
Võtan end kokku ja teen selle aasta (tegelikult eemise, sest kirjutan seda 9.01.) kokkuvõtte ka ikka ära. Palju aastaid ju seda tehtud.
Kui eelmise aasta märksõnaks oli koroona, siis selle aasta oma vaktsiin. Kahjuks ei toonud need loodetud leevendust. Koroona tiksub ikka kogu aeg taustal.
Selle aasta toredad hetked:
Oli 2 suurt uudist. Sellist elumuutvat, aga täpsemalt ei kirjuta, kes teab, see teab ;)
Tore reis Rootsi.
Muud vist väga midagi ei olnudki? Tiksumine.
Selle aasta viimasel nädalal loetud raamat…
Louise Candlish “Meie maja”.
Jaanuarikuu hommikul kolib üks pere äsja ostetud majja Londoni äärelinnas. Selles pole midagi veidrat. Peale selle, et see maja on sinu oma ja sa pole seda neile müünud.
Fiona Lawson leiab koju tulles eest võõrad, kes kolivad tema majja. Ta on kindel, et see on eksitus. Ta ei ela oma abikaasa Bramiga koos, aga nad kasvatavad just selles majas ühiselt lapsi. Seda kutsutakse linnupesalahenduseks – kumbki vanem veedab osa nädalast poegadega ühises kodus, sest laste eluolu stabiilsust peetakse kõige tähtsamaks. Sel hommikul on aga Bram kadunud ning temaga koos ka lapsed. Miski ei allu enam Fiona kontrollile. Olukorda lahendada püüdes selgub aina enam see, kui sügaval valede mülkas tema mees siples ja kui vähe nad teineteisest tundsid. Samas pole Bram ainus, kelle teod ei kannata päevavalgust. Mõned saladused tuleks tõesti vaid endale hoida, nagu ka majad.
Nii põnev oli, et neelasin selle paari päevaga :)
Näppasin blogiringist kümne küsimuse postituse ja vastan ka.
Palju sul draftides postituste mustandeid on ja mis ajast on kõige viimane?
Vaatasin järele, et neid on täpselt 20, kõige kaugem aastast 2005 ja hiljutine 2020. Ilmselt võib need kõik kustutada, ei tundu avaldamisväärilised :D
WordPress või Blogspot ja miks?
WordPress, kolisin kunagi siia, sest siin saab salasõnaga postitusi teha. Lihtne.
Kust sai alguse su kirjutamis-kirg? Kas mäletad oma esimest blogipostitust?
Kas see just kirg on. Paljud blogijad kirjutavad palju paremini. Lihtsalt meeldib ja päris tore on oma vanu postitusi lugeda ja meenutada.
Esimest postitust saab siit blogist vaadata, see oli 12.10.2004.
Kui paljusid blogisid jälgid ning kui tihti neid loed?
Väga paljusid. Pakun, et neid on oma 100+. See garanteerib, et alati on midagi lugeda. Kuna kasutan readerit, kõigi uued postitused jooksevad sinna ja kui tundub huvitav, siis loen, kui ei, siis märgin loetuks. Hästi lihtne on jälgida nii.
Elu esimene blogipostitus/blogija, keda lugesid?
Need on minu esimeses postituses mainitud, minge vaadake järele :D
Kas oled mõne blogi tagantjärgi otsast lõpuni läbi lugenud?
Jah, olen. Aga järjest harvem. Muidugi uusi lemmikuid tekib ka väga harva. Kui nüüd leian mõne uue, mis tundub huvitav, siis loen pisteliselt varasemaid postitusi.
Kas sind häirib, kui mõni blogi on anonüümne?
Ei häiri. Ise ju olen ka. Muidugi on elulised blogid toredamad. Ei pea isegi nimega olema, vaid kui ausalt elust kirjutatakse, siis on kõige toredam. Samas anonüümsus mind ei häiri, mulle endale meeldib ka privaatsus ja kui inimene ise ei kirjuta, kes ta on, siis välja uurima ma küll ei hakka.
Kas blog või vlog?
Mis see vlog on? Nali. Aga jah, ikka blogi, ei jälgigi vlogijaid, nii vanamoodne olen :D
Blogimaailmaskandaalid – turn on või turn off?
Skandaalid ei huvita. Loen, kui ette satub, et mis teemal siis seekord, aga ei jälgi.
Kas loed mõnda blogi, mis sulle tegelikult üldse ei meeldi või mille autor harja punaseks ajab?
Ei. Mõnikord mõned postitused ikka satuvad, kus arvamus/väärtushinnangud minu omadega ei kattu, aga üldiselt mul selliseid readeris ei ole.
Kas blogid surevad välja?
Loodan, et mitte. Mida ma siis lugema hakkan :D
Miks kirjutad? Ja kas planeerid postitusi ette, et mis päeval ja mis teemal jne?
Kõige rohkem iseenda jaoks. Elu näitab, et ega muidu ei mäletaks paljusid asju. Tore, kui teised ka loevad. Ei planeeri. Varasematel aastatel kui rohkem sai blogitud, siis olid blogipostitused nö peas valmis, et sellest kirjutan ja tollest. Seda enam ei ole, kuna kirjutamist on ka harvemaks jäänud. Mõnikord olen teinud ajastatud postituse, et kirjutan valmis, aga avalikuks saab näiteks järgmisel päeval. Aga mingit suurt planeerimist küll pole.
Vastake ka :)
Krati blogi 