Koolivaheaja reis

2 05 2022

Koolivaheajal võtsime ette kaua oodatud reisi Inglismaale. Pojale külla, kes elab seal juba viiendat aastat. Peaaegu nagu kohalik juba ;)

4 ööd olime Ipswitchis ja 3 Londonis. Ipswichis vaatasime niisama linnas ringi ja veetsime poja perega koos aega. Õhtusöögid olid nende juures kodus ja autoga sõidutati meid ringi, lähedal olevatesse randadesse ja parkidesse. Nägime kohalikku elu-olu.

Ipswichist sõitsime rongiga Londonisse ja ööbisime Paddingtoni rajoonis. Hotell oli väga kena, väike ja hubane. 

London on ise muidugi hiigelsuur ja hull linn. Hea, et meil oli kohalik kaasas. Sõitsime igale poole tuubi ehk metrooga. Muuseumid on seal tasuta, nii et käisime ajaloo- ja kunstimuuseumis, mis olid hiigelsuured. Lisaks veel loomaaias, mis oli ka väga äge. Päris paljud loomi oli seal võimalik nö vabalt näha, st astud nendega samasse ruumi (erinevad väikesed ahvid, ämblikud, liblikad). Kui peaks lastega Londonisse minema, siis loomaaeda soovitan kindlasti külastada.

Tüüpilised turistikohad ka muidugi :)

Toidud on seal hiigelsuured, aga saab võtta jagamiseks, mida me ka tegime. Londoni iseloomustamiseks sobivadki sõnad – big and busy.

Tüüpilised Inglise majad, sellised pikad rivid kõrvuti, ees väike sissepääs ja taga kitsas aed. Poja pere elab ka sarnases. Kahekordne maja, all köök, elutuba ja söögituba, üleval magamistoad ja vannituba.

Ma pole varem Ryanairiga lennanud, nii et see oli omaette huvitav kogemus. Kohvritega üle lennuvälja jooksmine, ühed inimesed maha ja teised peale.

Ilm oli sellele nädalal kahjuks Inglismaal sama nagu Eestis, külm, 10 kraadi ringis ja tuul. Muidugi nii palju oli soojem, et kõik oli väga roheline ja õitsev juba. Ainult ühel päeval Londonis oli 17 kraadi. Samme tuli iga päev 15-20 kilomeetri jagu.

Kokkuvõttes oli tore reis. Reisisin esimest korda lapsega kahekeisi, nii et eks ma ikka muretsesin, et kuidas saame, aga kõik läks kenasti. Sai üle mitme aasta pojaga kokku ja tema elu seal näha :)

Kes plaanib Londonisse minna, siis viipemaksega kaart kindlasti kaasa, sellega saab metroos sõita. Sõidu alguses viipad ja väljumisel ka ning raha läheb siis automaatselt maha. Saab osta ka eraldi sõidukaardi ja sinna mingi summa kanda ja sellega viibata.

Mul oli nagu veel mingeid näpunäiteid, aga ei meenu enam :D Kui keegi plaanib minna, siis küsige, kui oskan, siis vastan :)

Ahjaa, üldine soovitus, et kui on minek riiki, kus ei ole kasutusel euro, siis tehke omale Wise kaart. Super mugav ja hea!





Haike

31 03 2022

Ikka koroona, mis muud.

EV sünnipäevale järgmisel nädala tekkis mul nohu. Ainult nohu, käisin tööl nagu tavaliselt. Kiirtest negatiivne. Möödus nädal.

Suur tüdruk tuli järgmisel esmaspäeval koju haigena, palavik 38, köha-nohu. Kiirtest kõigil negatiivne. Käisin tööl nagu tavaliselt. Nädala lõpus tegi tüdruk uue kiirtesti, mis oli positiivne. Minu kiirtest endiselt negatiivne. Tema tegi PCR testi laupäeval, sai positiivse. Mina tegin PCR testi pühapäeval, ka positiivne. Möödunud oli nädal.

Nüüd oli nohule lisandunud ka köha. Jäin kodukontorisse, köhahood oli vinged, palavikku polnud. Tööd tegin minimaalselt, põhiliselt köhisin ja magasin. Möödus nädal.

Perearst lubas järgmise nädala esmaspäevast tööle, läksingi. Päeval oli suhteliselt hea olla, aga hommikuti ja õhtuti tekkisid köhahood. Mitu korda kaalusin haiguslehe võtmist, aga ikkagi ei teinud seda. Möödus veel üks nädala. Nädalavahetuse hommikul tekkis aga täiesti rahulikust olekust köhahoog, köhisin oksendamiseni.

Tervis läks tasapisi paremaks kogu aeg. Nüüdseks on siis käimas, kas 4. või 5. nädala, täpselt ei tea, millal tegelikult haigestusime. Väikesed köhatused on mul endiselt.

Kokkuvõte. Jäime terve perega haigeks. Kiirtest näitas positiivset ainult ühel pereliikmel neljast. Saime 3 positiivset PCR testi, kõige nooremale ei näinud põhjust seda teha lasta. Köha ja nohu oli minigil kujul kõigil, ühel neljast oli palavik. Lapsed põdesid kõige kergemini, meie ise veidi raskemalt, vindume siiani. Ahjaa, vaktsineeritud oleme ka kõik, kes kahe, kes kolme süstiga.

Ühesõnaga, koroona on justkui tavapärane külmestus, aga nagu ei ole ka.





Aasta 2021

31 12 2021

Võtan end kokku ja teen selle aasta (tegelikult eemise, sest kirjutan seda 9.01.) kokkuvõtte ka ikka ära. Palju aastaid ju seda tehtud.

Kui eelmise aasta märksõnaks oli koroona, siis selle aasta oma vaktsiin. Kahjuks ei toonud need loodetud leevendust. Koroona tiksub ikka kogu aeg taustal.

Selle aasta toredad hetked:

Oli 2 suurt uudist. Sellist elumuutvat, aga täpsemalt ei kirjuta, kes teab, see teab ;)

Tore reis Rootsi.

Muud vist väga midagi ei olnudki? Tiksumine.





Meie maja

29 12 2021

Selle aasta viimasel nädalal loetud raamat…

Louise Candlish “Meie maja”.

Jaanuarikuu hommikul kolib üks pere äsja ostetud majja Londoni äärelinnas. Selles pole midagi veidrat. Peale selle, et see maja on sinu oma ja sa pole seda neile müünud. 

Fiona Lawson leiab koju tulles eest võõrad, kes kolivad tema majja. Ta on kindel, et see on eksitus. Ta ei ela oma abikaasa Bramiga koos, aga nad kasvatavad just selles majas ühiselt lapsi. Seda kutsutakse linnupesalahenduseks – kumbki vanem veedab osa nädalast poegadega ühises kodus, sest laste eluolu stabiilsust peetakse kõige tähtsamaks. Sel hommikul on aga Bram kadunud ning temaga koos ka lapsed. Miski ei allu enam Fiona kontrollile. Olukorda lahendada püüdes selgub aina enam see, kui sügaval valede mülkas tema mees siples ja kui vähe nad teineteisest tundsid. Samas pole Bram ainus, kelle teod ei kannata päevavalgust. Mõned saladused tuleks tõesti vaid endale hoida, nagu ka majad. 

Nii põnev oli, et neelasin selle paari päevaga :)





Kümme küsimust

26 07 2021

Näppasin blogiringist kümne küsimuse postituse ja vastan ka.

Palju sul draftides postituste mustandeid on ja mis ajast on kõige viimane?

Vaatasin järele, et neid on täpselt 20, kõige kaugem aastast 2005 ja hiljutine 2020. Ilmselt võib need kõik kustutada, ei tundu avaldamisväärilised :D

WordPress või Blogspot ja miks?

WordPress, kolisin kunagi siia, sest siin saab salasõnaga postitusi teha. Lihtne.

Kust sai alguse su kirjutamis-kirg? Kas mäletad oma esimest blogipostitust?

Kas see just kirg on. Paljud blogijad kirjutavad palju paremini. Lihtsalt meeldib ja päris tore on oma vanu postitusi lugeda ja meenutada.

Esimest postitust saab siit blogist vaadata, see oli 12.10.2004.

Kui paljusid blogisid jälgid ning kui tihti neid loed?

Väga paljusid. Pakun, et neid on oma 100+. See garanteerib, et alati on midagi lugeda. Kuna kasutan readerit, kõigi uued postitused jooksevad sinna ja kui tundub huvitav, siis loen, kui ei, siis märgin loetuks. Hästi lihtne on jälgida nii.

Elu esimene blogipostitus/blogija, keda lugesid?

Need on minu esimeses postituses mainitud, minge vaadake järele :D

Kas oled mõne blogi tagantjärgi otsast lõpuni läbi lugenud?

Jah, olen. Aga järjest harvem. Muidugi uusi lemmikuid tekib ka väga harva. Kui nüüd leian mõne uue, mis tundub huvitav, siis loen pisteliselt varasemaid postitusi.

Kas sind häirib, kui mõni blogi on anonüümne?

Ei häiri. Ise ju olen ka. Muidugi on elulised blogid toredamad. Ei pea isegi nimega olema, vaid kui ausalt elust kirjutatakse, siis on kõige toredam. Samas anonüümsus mind ei häiri, mulle endale meeldib ka privaatsus ja kui inimene ise ei kirjuta, kes ta on, siis välja uurima ma küll ei hakka.

Kas blog või vlog?

Mis see vlog on? Nali. Aga jah, ikka blogi, ei jälgigi vlogijaid, nii vanamoodne olen :D

Blogimaailmaskandaalid – turn on või turn off?

Skandaalid ei huvita. Loen, kui ette satub, et mis teemal siis seekord, aga ei jälgi.

Kas loed mõnda blogi, mis sulle tegelikult üldse ei meeldi või mille autor harja punaseks ajab?

Ei. Mõnikord mõned postitused ikka satuvad, kus arvamus/väärtushinnangud minu omadega ei kattu, aga üldiselt mul selliseid readeris ei ole.

Kas blogid surevad välja?

Loodan, et mitte. Mida ma siis lugema hakkan :D

Miks kirjutad? Ja kas planeerid postitusi ette, et mis päeval ja mis teemal jne?

Kõige rohkem iseenda jaoks. Elu näitab, et ega muidu ei mäletaks paljusid asju. Tore, kui teised ka loevad. Ei planeeri. Varasematel aastatel kui rohkem sai blogitud, siis olid blogipostitused nö peas valmis, et sellest kirjutan ja tollest. Seda enam ei ole, kuna kirjutamist on ka harvemaks jäänud. Mõnikord olen teinud ajastatud postituse, et kirjutan valmis, aga avalikuks saab näiteks järgmisel päeval. Aga mingit suurt planeerimist küll pole.

Vastake ka :)





Protected: …kõrvaltoimed

25 07 2021

This content is password protected. To view it please enter your password below:





Vaktsineerimine ja…

25 07 2021

Viimase aja kuum teema. Tahtsin juba varem sellest kirjutada, seda siis aga hoopis teise nurga alt. Nimelt kummalisest juhtumisest oma emaga, vaktsineerimise korraldusliku poole pealt. Pole seda postitust siiani ette võtnud.

Nüüd aga on plaanis hoopis isiklikum ja iseenda tervisega seotud postitus.

Järgnevale postitusele saab ligi varasema salasõnaga.

Kui sul salasõna pole, siis saada email :)





Stockholm

23 07 2021

Tahtsime üle pika aja suvel Eestis välja ka sõita. Kaalusime ühte ja teist ja kolmandat varianti, aga jätsime lennureisi(d) ikkagi järgmiseks aastaks. Võtsime ette väikese laevareisi Stockholmi. Aga et mitte piirduda kruiisiga, siis olime ka paar ööd kohapeal.

Valmistusime vaktsineerimistõendeid näitama ning selgitasime välja, et alla 16-aastastelt ei nõuta ei tõendit ega testi. Siinkohal pean ütlema, et meie käest ei küsitud kogu reisi vältel neid mitte kordagi. Ei Eesti pool laeva sisenedes ega ka Rootsis väljumisel, sama tagasi sõidul, ei näinud, et oleks kellegi käest küsitud. Et kui Rootsi sõit plaanis, siis saab ilma mingite piiranguteta. Maske ka laeval ei nõutud.

Hotell oli küll super, ma ei ole nii head voodit, tekki ja patja üheski hotellis varem kogenud! Hotellituba oli muus osas tavaline, sellest polegi pilti, aga koridor oli selline…

Vaade hotelliaknast. Kuna palusime vaikset tuba, siis oli see nö tagakülg, tegelikult asus kesklinnas.

Hommikusöök oli ka rikkalik. Isegi muru pakuti…

Tegelikult ka oli seal kõike, ainult pilte sellest pole.

Siin minu ahjuõunad vahukoorega, mida veel hommikusöögiks tahta :D

Linnamelu nägime ja metrooga sõitsime.

Ma ei tea, kas koroona pärast või ongi nii, aga paljudes kohtades aksepteeriti ainult kaardimakseid…

ABBA muuseumis käisime. See oli lapse lemmik :) Kui Stockholmi lähete, siis sinna minge kindlasti!

Skansenis käisime. See on nagu vabaõhumuuseum ja loomaaed ühes.

Varuge kindlasti terve päev! Meil jäi aega väheks, aga oli väga tore!

Ja muidugi Vasa…

Aeg läks väga kiirelt ja oli tore reis :)





Pärnus

15 07 2021

Blogisin viimati aprillis, tõesti nii ammu või? Kuidagi ei ole enam blogimise lainel. Netti kasutan telefonis, aga sealt blogida küll ei viitsi. Arvuti avan harva ja nii see siis läheb.

Praegu on 2 nädalat puhkust :) Mitte midagi EI PEA tegema. Mõnus.

Esimeses järjekorras läksime Pärnusse. Kus siis Eestis veel puhata? Eestis on muidugi palju ilusaid kohti. Lihtsalt minu jaoks seostub Pärnu suve ja puhkusega.

Võtsin ööbimise Viikingisse. Huvitaval kombel ei ole me varem sinna sattunud. Mis mulje jäi? Viikingi hotell on suuuuur ja mitte just kõige kaasaegsem. Ei mäletagi, millal viimati võtmega hotellituppa sai. Moodsal ajal ikka uksekaardid kasutusel. Uksekaardi puudumise pluss oli muidugi see, et elekter oli kogu aeg olemas :D

Tore oli see, et külmkapis olevaid jooke võis kasutada (mahl, vesi ja vahuvein). Vesi ja mahl kulusid sellise kuumaga ära küll. Ka oli toas olemas veinipudeliavaja! :D Külmkapp ise oli pärist vist samast ajast kui toavõtmedki, ei saaks öelda, et see oleks oma jahutamise ülesannet täitnud.

Tuba oli selline kena…

Hommikusöök oli minu meelest täiesti tavaline “harju keskmine”, aga kogu selle sööjate massi peale oli ÜKS kohvimasin. Mida inimesed siis veel hommikul tahavad kui mitte kohvi? Kui pikas järjekorras seistes lõpuks kohv kätte saada õnnestus, siis see oli ülihea :)

Veekeskus oli väike ja päris mõnus, hubane :) Saunad olid mõnusalt veekeskusega koos. Katusel oli ka saun :)

Tagasiside küsimustikku toas ei olnud, võib-olla saadetakse emailiga? Oleksin hea meelega täitnud.

Käisime Liblikamajas ja Valgerannas…

Praed on Pärnus suured…

Ja joogid Tikri juures ka…..

Puhkus on mõnusalt alanud :)





Küsimustik II

25 04 2021

Pealkiri on tegelikult eksitav. Ma sellele eelmises postituses vihjatud teisele osale ei hakka vastama. Kuidagi korduvad küsimused olid ja ei kõnetanud need mind, näiteks, mis on sinu lemmikraamat või lemmikfilm. Kes oskab ühte ainukest välja tuua?

Olen viimase aasta jooksul kohtuvalt palju filme vaatanud, põhimõtteliselt kõike, mida telekas mulle ette annab. Nende hulgas on lisaks kräpile ka üksjagu häid olnud.

Üheks selle nädala lemmikuks on näiteks see …

Tourette’i sündroomiga noormees alustab rännakut koos oma hiljuti lahkunud ema tuhaga.

Ma ei tea, miks see film mulle nii sügava mulje jättis.

Isegi nii, et tahaksin seda kohe uuesti otsast peale vaadata.





Küsimustik I

3 04 2021

Anu tõi oma blogisse paarisuhteküsimustiku. Väga ammu ei ole enam küsimustikke olnud blogides, need ei ole vist enam moes? Kuna pole ammu ühtegi täitnud, siis mõtlesin selle ette võtta. Minu oma kukkus küll välja rohkem minu enda kohta.

Mis mul seljas oli kui esimest korda kohtusime? Kohtumist mäletan selgelt, ja kus see oli ja mida me tegime mäletan. Aga riideid? Ei mäleta kummagi omi.

Nimeta mu kaks lähimat sõpra? Lihtne. Ma ei lase inimesi omale väga lähedale.

Kus ma sündisin? Kas vanasti ei olnud nii, et sünnikohaks märgiti see koht, kus sünnitunnistust vormistati? Minu meelest oli nii, et kuigi sündisid Tallinna haiglas, siis vormistama läksid ikka elukohta. Ma arvan, et mul on selle koha peal sünnitunnistuses Keila.

Nimeta mu hobid? Meil pole väga selliseid sügavaid hobisid, mida eraldi välja tuua. Kui on vaja olnud midagi nimetada, siis ütlen tavaliselt jooga ja fotograafia.

Mis mulle praegusel hetkel kõige enam muret teeb? See, et oleme jälle lukus ja sellele uuele normaalsusele ei paista lõppu. Tahaksin suvel Inglismaale, aga pole üldse kindel, kas saab.

Kes on mu lemmiksugulane? Kes kõige vähem lemmik sugulane? Õnneks on meil mõlemal vähe sugulasi. Keegi nendest, ei minu ega tema omadest, ei käi närvidele. Lapsena oli ilmselt tädi mu lemmik.

Mis on mu suurim veel mitte täitunud unistus? Ma ei ole kunagi osanud unistada rahast ja asjadest, gümnaasiumis unistasin perest ja lastest, see unistus on täitunud, kõik muu on boonuseks. Praegu sooviksin, et saaksin sellel aastal Inglismaale. Küsiti aga suurt unistust, sel juhul – tahaksin Austraalias ära käia.

Mis on mu lemmiksöök? Kõik, mis on magus :D Välja arvatud mesi.

Mis sööki ma vihkan? Toorest kala, kõik heeringad, soolatud kalad jms jääb minust puutumata. Kalamarjast rääkimata.

Mis kingitus mulle kõige rohkem meeldiks? See on kõige keerulisem küsimus siit. Ma olen elus üldse vähe kingitusi saanud. Või siis on olnud vähe neid, mis oleks meelde jäänud. Niisiis mingi väike tore üllatus oleks kena.

Kes oli mu lapsepõlve parim sõber? Pinginaaber? Või siis suur ja heasüdamlik bokser (vanaema koer).

Mu lemmikpuhkus? Kindlasti välismaal. Nii harva kui me oleme Eestist ära sõitnud, on see alati olnud täielik välja lülitus, sest ei mingeid olmemuresid.

Kumba voodipoolt ma eelistan? Huvitav, et kui lugesin teiste eelistusi, siis naine peaks nagu alati uksest kaugemal magama. Ma ei ole selle peale kunagi mõelnud. Kui kõigile elukohtadele tagasi mõtlen, siis olen alati just ukse pool maganud, sest alati on olnud lapsed, kelle pärast öösel tõusta ja hakka siis sealt kaugemalt välja ronima :D

Lemmikviis trenni tegemiseks? Ma ei ole kunagi väga sportlik olnud. Kooli kehalise kasvatuse tunde ma vihakasin. Täiskasvanuna hakkasin vabatahtlikult joogaga tegelema. Kui jooga on trenn, siis see.

Kõige piinlikum kogemus? Seda ma küll ei räägi :P

Anu kirjutas, et tuleb teine osa ka, nii et ootan.





Aasta hiljem

2 04 2021

Et siis aasta hiljem. Eriolukorrast. Mis selle ajaga muutunud on? Vahel tundub, et midagi ei ole muutnud. Oleme samas kohas. Piirangud, kodukontorid, numbrid, numbrid, numbrid.

Mõnes mõttes on kõike seda aasta hiljem kergem taluda, loodad. Loodad, et ükskord saabub normaalsus. Teisalt on jällegi raskem, lihtsalt nii vastu hakkab, tekib selline lootusetuse tunne.

Distantsõpe on muutunud. Kui eelmisel kevadel anti lihtsalt ülesanded kätte, et lahendatagu, ei mingeid tunde, siis sellel aastal toimuvad tunniplaanile vastavalt videotunnid. Olime sunnitud ostma lapsele veebikaamera, sest kool nõuab, et tunnis peavad kõigil olema kaamerad avatud. Distantsõpet pikendati apilli lõpuni.

Hoian endiselt kramplikult kinni lootusest suvele :)








%d bloggers like this: