Sinu teine elu algab siis, …

18 01 2019

Raphaëlle Giordano  “Sinu teine elu algab siis, kui sa mõistad, et sul ongi neid ainult üks”

Rutiinsus on hingehäda, mis puudutab maailmas üha enamaid inimesi, eriti läänemaailmas. Sümptomid on peaaegu alati ühesugused: motivatsiooni langus, krooniline nukrus, selgete sihtide ja orientiiride kaotus; raske on tunda end õnnelikuna, hoolimata materiaalsete asjade küllusest, illusioonide purunemine, väsimus…

See raamat on eelkõige abivahend õigete hoiakute loomiseks elus enda ja maailma suhtes, aga ka haarav romaan. Me näeme, kuidas peategelane Camille sisemiselt muutub, kuidas ta iseenda, oma hirmude ja kahtluste üle võidu saavutab. Camille’l on pealtnäha olemas kõik, et olla õnnelik, ent ometi valdab teda tunne, et õnn libiseb käest. Ta tahaks nii väga tunda end taas rõõmsa ja õnnelikuna. Kui rutinoloog Claude teeb talle ettepaneku aidata tal selleni jõuda, ei kõhkle Camille kaua ja soostub. Üllatavate, loominguliste ja mõtterikaste kogemuste kaudu muudab ta sammhaaval oma elu ja asub ellu viima oma unistusi…

Raphaëlle Giordano on kirjanik, maalikunstnik, loovkirjutamise juhendaja, kes oma raamatutes pühendub väga südamelähedasele teemale: kunstile muuta oma elu, et leida heaolu ja õnne tee.

Tundsin selle aasta alguses, et võtaks lugemiseks mõne kerge raamatu, nii selline raamat minu lugemislauale sattus.

Mingid osad olid huvitavad ja mingid osad lasin diagonaalis üle.

Mina üldiselt ei ole eneseabiraamatute sihtgrupp, kuid sellist, veidi teise nurga all lugu lugeda ju võib.

Üks tsitaat ka siia lõppu: Kõige hullem ei ole läbikukkumine, vaid see, kui te ei üritagi. Igatahes ei ole võimalik end kõikide kannatuste eest kaitsta, sest need on osa meie elust. Võimatu on neid vältida. Elul on oma head ja vead.

Advertisements




Aasta uus

8 01 2019

Sarnaselt eelmisele aastavahetusele olime taas Rakveres.

Etteruttavalt võin öelda, et sama tore oli :)

Meie tuba…

Jalutuskäik linnas…

Kui arvestada vana aasta ärasaatmist ja uue vastuvõttu, siis tuleb rõõmus aasta, täis muusikat ja kalaroogasid :)

Sellel aastal on meil üle väga pika aja jälle kuusk, mis joob ning hoiab oma okkaid küljes, nii et püsib veel toas.

Mõnusat uut kõigile lugejatele!





Aasta 2018

31 12 2018

Pean ikka aasta kokku võtma, hiljem hea lugeda.

Blogimise isu ei ole sellel aastal üldse olnud, vaatasin, et olen terve aasta jooksul teinud kokku 26 postitust.

Põhiliselt panen kirja loetud raamatud ja nähtud teatritükid.

Kuna loetud raamatuid on sellel aastal ikka äärmiselt vähe, siis ei hakka eraldi postitust tegema vaid panen siia kirja:

  1. Fiona Barton “Lesk”
  2.  JP DELANEY “Eelmine tüdruk”
  3. Ann Cleeves “Valged ööd”
  4. David Dosa “Kõnelused Oscariga”
  5. Blake Crouch “Wayward Pines” I
  6. Blake Crouch “Wayward Pines” II
  7. Blake Crouch “Wayward Pines” III
  8. Ane Riel “Vaik”

 

Mis siis ikkagi sellel aastal põnevat oli?

EV100, emadepäev Pärnus, soe suvi ja puhkus. Poeg käis Eestis, saime kohtuda ja rääkida. Valge Daam. Klassikokkutulek nendega, kellega sai esimesed 8 aastat koos koolis käidud. Aasta lõpp tõi kaasa ühe suure muudatuse. Äge jõulupidu, mille sarnast ei ole minu elus varem olnud.

Üldiselt võib öelda, et kõik on hästi, isegi toredasti :)

 





Vaik

7 12 2018

Ane Riel “Vaik”

Haarderite perekond elab rahumeelset elu väikesel saarel ja armastusest ses peres puudu ei ole. Aga mis saab siis, kui leebet meest tabab üks kaotus teise järel ja viimaks mõtegi kaotusest talumatuks muutub?
Võibolla põgeneb ta kõige eest. Võibolla otsustab ta tappa omaenda ema. Surnuks kuulutada oma laps. Lasta hääbuda oma naisel. Võibolla vajub ta asjadesse, millest loobuda ei suuda. Võibolla.
Ja kuidas kasvab armastatud laps pahupidi maailmas, kus hea on halb ja õige on vale, kus pimedus on valgus ja surnud on elavad? Laps, kes ei tohi võõrastega rääkida. Ja kes ei kahtlegi, et isa hoiab teda vanas konteineris peidus puhtast armastusest.

„Vaik” on kaunis lugu õrnusest, armastusest ja ustavusest. Ning see on kohutav lugu kaotushirmust, kinnihoidmisest, kokkuvarisemisest, paranoiast ja tahtmatust julmusest.

See oli küll üks …. jube …. raamat. Ma ei teagi, milliste sõnadega seda raamatut iseloomustada. Põnev, ei saanud kuidagi käest panna, vaid pidi lõpuni lugama. Samas nii kurb ja kohutav, et lihtsalt ei ole sõnu.





Müller peab lahkuma

3 11 2018

Lutz Hübner “Müller peab lahkuma”

Lapsesuu ei valeta. Aga lapsevanema oma?

Lapsevanemad on kogunenud klassijuhataja tundi selge eesmärgiga – tagandada õpetaja Müller! Klassijuhataja on kaotanud klassi üle igasuguse kontrolli ning toetava õppekeskkonna asemel valitseb anarhia. Kurjad keeled räägivad, et selle taga on probleemid õpetaja isiklikus elus. Lapsevanemad ei saa silmi kinni pigistada, kui mängus on nende maimukeste tulevikuväljavaated. Nende ehmatuseks ei kavatse kogenud pedagoog aga oma saatusega leppida, vaid asub vasturünnakule.

Tuntud saksa autor Lutz Hübner kirjeldab terava huumoriga lapsevanemate heitlusi haridusmaastikul. Eduühiskonnas tähendab heasse kooli pääsemine helge tuleviku kindlustamist. Seepärast tormavad täiskasvanud lahingusse nii raevukalt, et tasapisi hakkab segamini minema, kelle nimel üldse võideldakse. Selles sõjas on rindejooned ammu segamini paisatud. Enam ei saa sellestki aru, kas pedagoog on liitlase või vastase rollis. Kellel oleks seejuures veel jaksu pärida, mida lapsed ise soovivad?

“Müller peab lahkuma!” jõudis Saksamaal lavalaudadele 2010. aastal ja osutus suureks hitiks. 2015. aastal valmis näidendi põhjal ka menufilm. Eesti lavaversioonis asub südika õpetaja Mülleri rolli Elina Reinold.

Osades: Elina Reinold, Liisa Pulk, Maria Avdjuško, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar.
Soovitan!




Öö lõpp

23 09 2018

Mauriaci romaani “Öö lõpp” dramatiseeringu tõi lavale filmirežissöör Rainer Sarnet….

Laureaat François Mauriac kirjutas romaani “Öö lõpp” 1935. aastal. Väljend Post-Truth polnud veel käibele tulnud, kuid ka Mauriaci teemaks on selles romaanis tõde. Kas on võimalik tabada tõde, rääkida tõde? Thérèse Desqueyroux, kes on loo peakangelanna, on tuntud kui illusioonitu maskide maharebija, tõeütleja, kelle tõde mürgitab sõna otseses ja kaudses mõttes. Kaunis mürgitaja Thérèse Desqueyroux on vastupandamatu, sest tõde teeb vabaks. Kuid mis saab Thérèsest endast?

Thérèse Desqueyroux’ rollis Maria Peterson ja tema tütre rollis Maria Koff. Nende ühist armastust Georgi  mängib Karl Robert Saaremäe. Teistes osades Linda Kolde ja Sander Roosimägi. Mauriac´i musikaalseks nimetatud tekstile lisas mürgiauru helilooja Ann Reimann ansamblist “Eeter”. Öö lõpu atmosfääri lõi kunstnik Kristjan Suits, liikumise seadis Tiina Mölder.

Esimest korda olin Vaba Lava saalis.

Juba alustades Telliskivi õhtusest õhkkonnast, kaasa arvatud etendus ise, kõik oli super :)

Soovitan!

 





Wayward Pines

14 09 2018

Blake Crouch “Wayward Pines”

Wayward Pines on kõige ehtsam Ameerika väikelinn. Pealtnäha rahulik linnake, kus justkui ei toimugi midagi suurt, asub maalilises asukohas, piiratud mägede ja männimetsaga.
Kõik linna 461 elanikku usuvad, et neil on seal hea elu, kuni peategelase Ethan Burki saabumiseni, kes vaatamata linna “võimude” püüdlustele teda takistada jõuab jälile suuremale saladusele, kui ta eales oskas arvata. Wayward Pinesis ei ole mitte miski nii nagu esmapilgul näib!

Tutvustus ütleb, et raamatud neile, kelle lemmikud on “Lost” (“Kadunud”), “Twin Peaks”, “The X-Files” (“Salatoimikud”) ja “Shutter Island” (“Suletud saar”).

Huvitaval kombel olen ma viimasel ajal hakanud ka ulmepõnevikke lugema. No lihtsalt nii põnev on! Need kolm osa neelasin praktiliselt kolme päevaga.