Oluline

19 07 2018

Kui lähed üle pika aja joogasse, lebad matil ning joogaõpetaja ütleb tunni alustuseks “kõik, mis on oluline, on siin sellel matil“, siis see on lihtsalt nii õige :)

Advertisements




Võimalused ja vajadused

13 07 2018

Minu lugejad ehk mäletavad, et vahetasin veidi üle aasta tagasi töökohta. On olnud põnev ja väljakutseid pakkuv aeg, kuid mõnda aega tagasi uuendasin tööportaalis taas oma andmeid. Ühel päeval sain üllatav kõne, üks firma, kes vaatas, et minu CV on aktiivne ning neil on mulle pakkumine. Mulle? Hämmastav! Äge, et minu oskuseid on märgatud ja pakkumine on ka väga hea, aga…. Alati on ju mingi aga, eksole. Lisaks mõnele väiksemale agale on ka suurem, nimelt vaatasin, et sellel firmal ei ole viimasel ajal kuigi hästi läinud. Kuigi neil on plaanis uusi töötajaid palgata ning laienda, mina siin aga mõtlen, et kas jääda oma tuttava ja turvalise juurde või võtta see risk…

Tegelikult on selle jutu mõte, et hoidke oma CV aktiivsena, siis võib ka magavale kassile hiir suhu joosta :)

Selle eelmise teemaga seoses tuleb kohe ka teine teema. Tegin nimelt isiksusetesti, kus suurem osa oli minu enda arvates just nõnda nagu ma isegi ennast tean, kuid üks näitaja, altruism, oli mägede kõrguselt keskmisest kõrgemal. Jäin mõtlema, et kas tegin vastustes mingi vea või nii ongi? Mida rohkem ma mõtlesin, seda rohkem sain aru, et nii ongi, et mõtlen rohkem teistele ning “ohverdan” end teiste heaolu nimel. Millal siis aga tuleb “minu aeg”? Peaksin ennast rohkem kehtestama ning iseendale mõtlema, kuidas seda aga teha?

Liiga palju vastuseta küsimus keset suvepuhkust.





Gulliveri reisid

7 07 2018

Käisime täna koos lapsega vaatamas Gulliveri reiside etendust.

NUKU teatri koduleht kirjutab:

Ühe mehe rännak maailma lõppu ja tagasi – õppimaks vaatama lahtiste silmadega ja kuulama avatud südamega. Inglise laev Antiloop seilab Lõunamerele, kuid hukkub seal tormis. Ainsa pääseja, laevaarst Lemuel Gulliveri jaoks on see uskumatute seikluste algus. Nüüd on Gulliveril võimalus saata korda midagi suurt, sest tema unistus on saada maadeavastajaks, kellest kirjutatakse raamatuid ning kellele püstitakse monumente. Ta tahab kuuluda „suurte” hulka, kelle vajutatud „jalajälg” jääb ajalukku kauaks püsima!Merehädalisena satub Gulliver sõjakate liliputtide saarele ning keevaliste hiiglaste maale. Ta kogeb võitlusi, eneseületamist, armastust ning valusaid reetmisi. Naastes ootamatult pärast kaht aastat oma perekonna juurde, on ta haige ja sonib. Gulliveri abikaasa Mary ning lapsed Jack ja Ann aimavad, et isa on läbi elanud midagi väga erilist. Nende abiga hakkavad Gulliverile meenuma detailid tema teekonnast. Meenutusest saab mäng ja publiku ees rullub lahti Gulliveri seikluslik ning müstiline jaht oma unistuste täitmise nimel.

Mängivad: Nimiosas Anti Kobin, teistes osades Lee Trei, Laura Nõlvak, Tiina Tõnis, Andres Roosileht, Karl Sakrits ja TÜ VKA teatrikunsti 12. lennu üliõpilased Loviise Kapper, Elena Koit, Grete Konksi, Silva Pijon, Kristjan Poom, Hans Kristian Õis.

Väike klõps enne etenduse algust…

Esimene vaatus venis, teine vaatus läks kiiremini. Oleneb lapsest, vaatasin, et mõni väike (kuigi kirjas oli, et etendus sobib alates 7. eluaastast, siis ikka oli saalis ka nooremaid) vaatas suure huviga.

 

Huvitavad kostüümid, lavakujundus ning muusika. Kogu etendus oleks võinud olla tempokam. Põnev oli see, et mitmed näitlejad astusid lavale mitmetes osades. Üldiselt ei olnud viga, kuid vaimustusest me ei kilju.





Emadepäev Pärnus

15 05 2018

Tegime väikese emadepäevapuhkuse Pärnus.

2 ööd Tervise Paradiisis…

Nii kõrgel olimegi…

Tuba oli selline…

Rõduga! Vaade rõdult…

Ma ei ole nii tühja Pärnu randa näinudki…

Ilmad olid imeilusad…

Linn ka…

Kuna ma just lugesin ühest blogist, kuidas Tervise Paradiisi veekeskust taevani kiideti, siis mõtlesin, et kirjutan oma arvamuse ka.

Hotellituba oli väga kena, ruumikas ning rõduga. Kuna ilmad olid jumalikud, siis rõdul oli õhtuti väga mõnus istuda, päikeseloojang paistis ja puha :) Hoolitsustega jäin ka rahule, kuigi mulle meeldib tugevam massaaž, aga olgu…. 2 õrnemat sobivad ka :)

Nüüd aga veekeskusest. Minu meelest oli seal kõik nii nagu paarkümmend aastat tagasi. Lastega on seal kindlasti tore, torud ja muu selline, aga täiskasvanutel seal nagu midagi palju teha polnud. Isegi korralikke mullivanne ei olnud. Küll oli olemas uus(?) saunakeskus, kuid kuna selle eest oleks pidanud eraldi juurde maksma, siis seda me ei külastanud. Niisiis veekeskus oli minu jaoks pettumus. Samuti ka hotelli hommikusöök, kõike nagu oli, aga jättis ikka kuidagi odava mulje.

Tegelikult jäime puhkusega väga rahule, lihtsalt panin kirja need pisiasjad, mis häirisid.

Pärnu on lihtsalt super!





See hetk

21 04 2018

Linnateatris “See hetk”

Autor Michael Cristofer, Lavastaja Alo Kõrve

Inimesed ei taha lahti lasta. Nad mõtlevad, et see on mingi eksitus. Nad mõtlevad, et kõik peaks kestma igavesti…

Me ei tea kunagi, kauaks on meile aega antud. Me ei saagi seda teada. Aga mis siis, kui ikkagi teaksime? Kas elaksime siis kuidagi teisiti? Mis olid need kunagi tegemata jäänud teod või täitumata unistused – kes seda enam mäletab. See pole enam oluline. Tähtis on see hetk, siin ja praegu.

Osades:
Tõnn Lamp, Margus TaborPiret KaldaAndrus VaarikEpp EespäevKaspar VelbergHelene VannariLiis LassOliver-Marcus Reimann (külalisena)
Foto Linnateatri kodulehelt.




Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama

10 03 2018

Reedel käisime Linnateatris – “Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama”.

Ühel suveõhtul tuleb pere ainus poeg tagasi koju, väikelinna, mis on kapseldunud kohta ja aega. Tema õed ja ema on seda hetke kaua oodanud, oodanud teda, et saaks oma eluga edasi minna. Nad ei ole temast mitte midagi kuulnud pärast seda, kui ta aastaid tagasi ukse paukudes lahkus. Nüüd on ta siin, nende ukselävel, ta on tagasi, ta on viimaks kodus.

Jean-Luc Lagarce’i (1957–1995) näidend räägib ootamisest – või täpsemalt sellest, mis juhtub siis, kui ootus täitub. Oma isikupärase poeetilise keelega ja mõttevooga on Lagarce tänini Prantsusmaa mängitumaid näitekirjanikke. 

KÕIGE VANEM NAINE: Niimoodi möödusid, niimoodi kadusid kõik need aastad, aimamata, et need võiksid nii kaua kesta, seda me ei teadnud, me ei võinud seda teada,
kas me oleksime seda teadnud, mis sa arvad, kas me oleksime seda teadnud, et me oleksime võinud seda takistada, võinud seda ära hoida?

Osades:
Helene Vannari, Epp Eespäev, Külli Teetamm, Elisabet Reinsalu ja Liis Lass.

Linnateatri foto…

Sirbi arvustuse leiab SIIT.

Mulle üldiselt meeldis, kuigi pean tunnistama, et vahepal piilusin oma kõrval istuva naise käekella, et kaua veel :D





Valged ööd

1 03 2018

Ann Cleeves “Valged ööd”

Shetlandil on valged ööd. Too aeg aastas, kus linnud laulavad ka keskööl ja päike ei lähegi looja. Kunstnik Bella Sinclair korraldab kõrvalises Biddista rannikukülas peo, et oma uut kunstiteost tutvustada.
Järgmisel päeval leitakse piirkonnast surnukeha, pea jämedast köiest silmuses. Laibale lähemale astunud, märkab Shetlandi uurija Jimmi Perez irvitavat klounimaski. Esimese hooga paistab poodu olevat klassikaline enesetapja. Perez tunneb ohvri ära – see on mälukaotusega võõras, kes oli eelmisel päeval toimunud peol häiriva stseeni korraldanud. Varsti mõistab Perez, et surm ei ole siiski saabunud poodu enda meeleheitliku teo tagajärjel, vaid otsida tuleb külmaverelist ja kaalutlevat mõrvarit. Kuid väike Biddista küla on otsustanud jätta oma saladused enda teada. Siis aga leitakse veel üks laip…
Perez mõistab, et ta peab jõudma lahenduseni enne, kui veel keegi elu kaotab. Kuid käes on meeletu suvi, mil öö ja päev sulavad kokku ja miski pole päris nii nagu paistab.

Põnev!