Ajujaht

Täna käisime Linnateatris “Ajujahti” vaatamas. Üsna mitu aastat juba kavas, aga alles nüüd jõudis minuni.

Koduleht kirjutab:

Kui kirjanik Mark Styler on saabunud üksildases paigas asuvasse vaimuhaiglasse, et intervjueerida oma uue raamatu jaoks kuulsat sarimõrvarit, tekib enamikul vaatajatest ilmselt kohe vaistlik soov hüüda talle: “Mine sealt ruttu minema!” Ja tõepoolest, õhus heljuv tunne, et midagi kummalist on teoksil, saab õige varsti tõestust. Loo arenedes suudab aga autor algsele intriigile veel mitu vinti peale keerata, mängides vaataja ootuste ja tähelepanuga nagu kass hiirega. Anthony Horowitzi thriller pakub musta huumorit ja närvikõdi, aga samas ka võimaluse mõelda selle üle, miks vägivald on nii iseenesestmõistetav osa meie meelelahutusmaastikust ja miks võivad kurjategijad nii kergesti muutuda meediakangelasteks.

Osades:
Indrek Ojari, Allan Noormets ja Piret Kalda.

Enne etendust tegin ühe klõpsu ka – vaade rõdult lavale.

Kui esimese vaatuse lõpus tundus, et nüüd on kõik selge, siis teise vaatusega pöörati kõik uuesti pea peale.

Mulle väga meeldis. Eriti Allan Noormets, kes suutis “sada rolli sekundis” teha.

Iseenda jaoks kirja, et väikeses saalis on rõdul väga head kohad.