Tuhk ja akvaviit

Käisime laupäeval teatris “Tuhk ja akvaviiti” vaatamas.

Draamateatri koduleht kirjutab:

Komöödia peategelane Vera Malmgren, keda kehastab Ita Ever, on koloneli lesk. Eakas daam elab pärast mehe surma üksi suures soliidses Helsingi kesklinna korteris. Ta on urni koloneli tuhaga koju toonud: miks peaks see hauas kõdunema – kolonel ei armastanud üldse looduses käia, urn võib seista korteris väärikal kohal, nii et Vera saaks temaga rääkida. Vera on leidnud koloneli päeviku ja seda lugedes ning kommenteerides justkui vestleks uuesti koloneliga. Et selline mees pidas päevikut! Ja milliseid suhteid ja mõtteid tal olnud on! Vera järeltulijate kirjul seltskonnal tekib plaan uhke korter maha müüa ja et seda saavutada, tuleks vanadaam vastutusvõimetuks kuulutada. Oh milline segadus ja sagimine lahti läheb, topeltmängud ja segiajamised, väiksed ja suured pettused. Ühed saladuslikud nimetähed saavad lahenduse (reeturit otsi ikka oma lähikonnast!). Virvarri lõikub Vera külaline – härra, kes koloneli surmast kuuldes on mõistnud, et…

Tükk oli selline kerge komöödia. Pean kahjuks ütlema, et ei midagi erilist.

Tüki pani elama Ita Ever, kes tähistab oma 60. tööjuubelit, vinge!