Oluline

19 07 2018

Kui lähed üle pika aja joogasse, lebad matil ning joogaõpetaja ütleb tunni alustuseks “kõik, mis on oluline, on siin sellel matil“, siis see on lihtsalt nii õige :)

Advertisements




Gulliveri reisid

7 07 2018

Käisime täna koos lapsega vaatamas Gulliveri reiside etendust.

NUKU teatri koduleht kirjutab:

Ühe mehe rännak maailma lõppu ja tagasi – õppimaks vaatama lahtiste silmadega ja kuulama avatud südamega. Inglise laev Antiloop seilab Lõunamerele, kuid hukkub seal tormis. Ainsa pääseja, laevaarst Lemuel Gulliveri jaoks on see uskumatute seikluste algus. Nüüd on Gulliveril võimalus saata korda midagi suurt, sest tema unistus on saada maadeavastajaks, kellest kirjutatakse raamatuid ning kellele püstitakse monumente. Ta tahab kuuluda „suurte” hulka, kelle vajutatud „jalajälg” jääb ajalukku kauaks püsima!Merehädalisena satub Gulliver sõjakate liliputtide saarele ning keevaliste hiiglaste maale. Ta kogeb võitlusi, eneseületamist, armastust ning valusaid reetmisi. Naastes ootamatult pärast kaht aastat oma perekonna juurde, on ta haige ja sonib. Gulliveri abikaasa Mary ning lapsed Jack ja Ann aimavad, et isa on läbi elanud midagi väga erilist. Nende abiga hakkavad Gulliverile meenuma detailid tema teekonnast. Meenutusest saab mäng ja publiku ees rullub lahti Gulliveri seikluslik ning müstiline jaht oma unistuste täitmise nimel.

Mängivad: Nimiosas Anti Kobin, teistes osades Lee Trei, Laura Nõlvak, Tiina Tõnis, Andres Roosileht, Karl Sakrits ja TÜ VKA teatrikunsti 12. lennu üliõpilased Loviise Kapper, Elena Koit, Grete Konksi, Silva Pijon, Kristjan Poom, Hans Kristian Õis.

Väike klõps enne etenduse algust…

Esimene vaatus venis, teine vaatus läks kiiremini. Oleneb lapsest, vaatasin, et mõni väike (kuigi kirjas oli, et etendus sobib alates 7. eluaastast, siis ikka oli saalis ka nooremaid) vaatas suure huviga.

 

Huvitavad kostüümid, lavakujundus ning muusika. Kogu etendus oleks võinud olla tempokam. Põnev oli see, et mitmed näitlejad astusid lavale mitmetes osades. Üldiselt ei olnud viga, kuid vaimustusest me ei kilju.





Emadepäev Pärnus

15 05 2018

Tegime väikese emadepäevapuhkuse Pärnus.

2 ööd Tervise Paradiisis…

Nii kõrgel olimegi…

Tuba oli selline…

Rõduga! Vaade rõdult…

Ma ei ole nii tühja Pärnu randa näinudki…

Ilmad olid imeilusad…

Linn ka…

Kuna ma just lugesin ühest blogist, kuidas Tervise Paradiisi veekeskust taevani kiideti, siis mõtlesin, et kirjutan oma arvamuse ka.

Hotellituba oli väga kena, ruumikas ning rõduga. Kuna ilmad olid jumalikud, siis rõdul oli õhtuti väga mõnus istuda, päikeseloojang paistis ja puha :) Hoolitsustega jäin ka rahule, kuigi mulle meeldib tugevam massaaž, aga olgu…. 2 õrnemat sobivad ka :)

Nüüd aga veekeskusest. Minu meelest oli seal kõik nii nagu paarkümmend aastat tagasi. Lastega on seal kindlasti tore, torud ja muu selline, aga täiskasvanutel seal nagu midagi palju teha polnud. Isegi korralikke mullivanne ei olnud. Küll oli olemas uus(?) saunakeskus, kuid kuna selle eest oleks pidanud eraldi juurde maksma, siis seda me ei külastanud. Niisiis veekeskus oli minu jaoks pettumus. Samuti ka hotelli hommikusöök, kõike nagu oli, aga jättis ikka kuidagi odava mulje.

Tegelikult jäime puhkusega väga rahule, lihtsalt panin kirja need pisiasjad, mis häirisid.

Pärnu on lihtsalt super!





EV100

25 02 2018

Eesti Vabariik 100!

Mulle meeldib üks netist leitud kommentaar:





Su nägu…

3 12 2017

Tütre palaval soovil käisime “Su nägu kõlab tuttavalt” finaali vaatamas.

Mina selle saate fänn ei ole ja suhtusin minekusse ka üsna skeptiliselt, aga laps tahab, eksole.

Tegelikult oli väga äge! Otse neid laule kuulata ja saatest niimoodi osa saada on ikka hoopis midagi muud.

Andsin lahke lubaduse järgmisel aastal taas kohal olla :D





13 ja reede

13 10 2017

Eelmise aasta jõuludeks saime kingiks “Sita teeninduse õhtusöögi” (kingitus.ee lehelt saab neid osta). Igatahes oli pealkiri ja kirjeldus piisavalt ehmatav, nii et lükkasime seda minekut pidevalt edasi. Varsti aga on ju juba uued jõulud ja peaks ikka eelmise aasta kingituse ära kasutama. Niisiis, 13 ja reede võiks olla sobiv päev selleks, et lasta end sõimata ja söögiga üle kallata (nii toimus see meie eelarvamusi täis kujutluspiltides). Tegelikkus oli veidi teine. Alguses ootas kogu sinna kogunenud seltskond lukus ukse taga. Seejärel saime veidi halba teenindust ning head (?) toitu. Nendele, kes kardavad, võin öelda, et minge julgelt, midagi halba seal tegelikult ei juhtu.

Laud nägi pärast pearooga välja selline…

Kui plaanid sellele üritusele minna ja ei taha teada, mis toitu seal saab, siis ära edasi loe;)

Toiduga oli kahjuks nii, et mina väga palju ei söönud. Tegelikult oli toit ilmselt hea, mitte aga minu jaoks. Eelroaks oli kala, mida mina kahjuks ei söö. Pearoog oli kanakotlet seentega, mina seeni ei armasta, nii et nokkisin vaid veidi kana. Minu kõrval istuv naisterahvas, kes ütles, et tema samuti seeni ei söö, jättis aga kogu oma kotleti järele (ülemisel pildil on seda näha ka). Magustoiduks oli toorjuustu(kook?), see oli küll väga hea ja ainuke nendest kolmest käigust, mille ma ka kõik ära sõin. Niisiis oli toit minu jaoks pettumus.

Siin on näha üks ettekandjatest…

…kes siin pildil võtab ühe külastaja tantsima …

Kokkuvõttes võin öelda, et teenindus oleks võinud palju hullem olla (tõsiselt, seda oleks saanud palju rohkem välja mängida) ja toit oleks võinud palju parem olla.





Esinemine

30 08 2017

Mul on vaja siia iseenda ajaloo jaoks kirja panna see päev …

Ja nii ongi, rõõm :P