Kolm õde

Eile käisin teatris. Väga ammu ei ole Draamateatris käinud.

Nüüd siis Tšehhovi “Kolm õde”.

Teatri kodulehelt:

Paljud on kuhugi teel, kes uue õnne, kes suurema raha, kes kodu poole. Kolme õde kisub sisimas ammu juba teele, kodu poole, Moskvasse, kus võiks ees oodata turvalisem, parem, ihaldatum elu. Aga siin on aastatega tekkinud paigale jääma sundivaid suhteid ja vabatahtlikult on raske loobuda oma armastusest ning põlema süüdata olevikuga siduvaid sildu. Ja kas seda, unelmate Moskvat, kuhu hing kisub, ongi üldse olemas?

Mulle väga meeldis.

Eks igaüks leiab oma iva, millega haakuda. Mina vaatasin õdedevahelisi suhteid kadedusega. Midagi, mida mul ei ole, ja ei saa ka kunagi olema.