Väike prints

26 01 2019

Linnateater “Väike prints” 

“Väike prints” on mulle alati meeldinud. Meenuvad hetked, kui sai seda oma lastele korduvalt ette loetud.
Lisaks on selle raamatu inglise keelse versiooniga seotud minu jaoks üks väga eriline lugu.
Kuna see lugu mind mitme moel kõnetab, siis nii pea kui ma nägin, et selline etendus tuleb, teadsin, et tahan seda näha.
Õnnestuski pileti saada ja sõbranna kaasa kutsuda.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna 29. lennu bakalaureuselavastus

On tõsine põhjus arvata, et väike prints, meie loo peategelane, tuli asteroidilt B 612. Üks türgi täheteadlane on seda vaid üksainus kord 1909. aastal läbi teleskoobi näinud. Tol korral tõestas ta oma avastust Rahvusvahelisel Astronoomia Kongressil, aga keegi ei uskunud teda tema eksootilise riietuse pärast. Asteroidi hea nime õnneks käskis üks türgi diktaator oma rahvast surmanuhtluse ähvardusel euroopa moodi riides käia. Astronoom tõestas oma avastust uuesti 1920. aastal, seljas oli tal väga elegantne sabakuub. Seekord jäid kõik temaga nõusse.

Aga meie peategelast võiks iseloomustada ka teisiti: väike prints, nagu me kõik, oli pärit pisikeselt planeedilt, tundis end üksikuna ning otsis endale sõpra.

Osades Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna 29. lennu tudengid: Jan Erik Ehrenberg, Ekke Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Maris Lüüs, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel, Kristiin Räägel, Oskar Seeman, Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, Mihkel Kohava, Elise Metsanurk 

Foto netist, autor Siim Vahur.

Mulle väga meeldivad teistmood etendused ja see oli üks nendest. Teistmoodi ruum ja teistmoodi lava. Kuigi alguses tundus, et loetakse lihtsalt raamatut ette, kuid mõne aja pärast hakkas etendus siiski elama. Väga hästi oli lugu sätitud lavaka lõpuetenduseks sellises võtmes, et kõik said võrdselt kaasa lüüa.

Soovitan soojalt!

Advertisements




Sinu teine elu algab siis, …

18 01 2019

Raphaëlle Giordano  “Sinu teine elu algab siis, kui sa mõistad, et sul ongi neid ainult üks”

Rutiinsus on hingehäda, mis puudutab maailmas üha enamaid inimesi, eriti läänemaailmas. Sümptomid on peaaegu alati ühesugused: motivatsiooni langus, krooniline nukrus, selgete sihtide ja orientiiride kaotus; raske on tunda end õnnelikuna, hoolimata materiaalsete asjade küllusest, illusioonide purunemine, väsimus…

See raamat on eelkõige abivahend õigete hoiakute loomiseks elus enda ja maailma suhtes, aga ka haarav romaan. Me näeme, kuidas peategelane Camille sisemiselt muutub, kuidas ta iseenda, oma hirmude ja kahtluste üle võidu saavutab. Camille’l on pealtnäha olemas kõik, et olla õnnelik, ent ometi valdab teda tunne, et õnn libiseb käest. Ta tahaks nii väga tunda end taas rõõmsa ja õnnelikuna. Kui rutinoloog Claude teeb talle ettepaneku aidata tal selleni jõuda, ei kõhkle Camille kaua ja soostub. Üllatavate, loominguliste ja mõtterikaste kogemuste kaudu muudab ta sammhaaval oma elu ja asub ellu viima oma unistusi…

Raphaëlle Giordano on kirjanik, maalikunstnik, loovkirjutamise juhendaja, kes oma raamatutes pühendub väga südamelähedasele teemale: kunstile muuta oma elu, et leida heaolu ja õnne tee.

Tundsin selle aasta alguses, et võtaks lugemiseks mõne kerge raamatu, nii selline raamat minu lugemislauale sattus.

Mingid osad olid huvitavad ja mingid osad lasin diagonaalis üle.

Mina üldiselt ei ole eneseabiraamatute sihtgrupp, kuid sellist, veidi teise nurga all lugu lugeda ju võib.

Üks tsitaat ka siia lõppu: Kõige hullem ei ole läbikukkumine, vaid see, kui te ei üritagi. Igatahes ei ole võimalik end kõikide kannatuste eest kaitsta, sest need on osa meie elust. Võimatu on neid vältida. Elul on oma head ja vead.





Vaik

7 12 2018

Ane Riel “Vaik”

Haarderite perekond elab rahumeelset elu väikesel saarel ja armastusest ses peres puudu ei ole. Aga mis saab siis, kui leebet meest tabab üks kaotus teise järel ja viimaks mõtegi kaotusest talumatuks muutub?
Võibolla põgeneb ta kõige eest. Võibolla otsustab ta tappa omaenda ema. Surnuks kuulutada oma laps. Lasta hääbuda oma naisel. Võibolla vajub ta asjadesse, millest loobuda ei suuda. Võibolla.
Ja kuidas kasvab armastatud laps pahupidi maailmas, kus hea on halb ja õige on vale, kus pimedus on valgus ja surnud on elavad? Laps, kes ei tohi võõrastega rääkida. Ja kes ei kahtlegi, et isa hoiab teda vanas konteineris peidus puhtast armastusest.

„Vaik” on kaunis lugu õrnusest, armastusest ja ustavusest. Ning see on kohutav lugu kaotushirmust, kinnihoidmisest, kokkuvarisemisest, paranoiast ja tahtmatust julmusest.

See oli küll üks …. jube …. raamat. Ma ei teagi, milliste sõnadega seda raamatut iseloomustada. Põnev, ei saanud kuidagi käest panna, vaid pidi lõpuni lugama. Samas nii kurb ja kohutav, et lihtsalt ei ole sõnu.





Müller peab lahkuma

3 11 2018

Lutz Hübner “Müller peab lahkuma”

Lapsesuu ei valeta. Aga lapsevanema oma?

Lapsevanemad on kogunenud klassijuhataja tundi selge eesmärgiga – tagandada õpetaja Müller! Klassijuhataja on kaotanud klassi üle igasuguse kontrolli ning toetava õppekeskkonna asemel valitseb anarhia. Kurjad keeled räägivad, et selle taga on probleemid õpetaja isiklikus elus. Lapsevanemad ei saa silmi kinni pigistada, kui mängus on nende maimukeste tulevikuväljavaated. Nende ehmatuseks ei kavatse kogenud pedagoog aga oma saatusega leppida, vaid asub vasturünnakule.

Tuntud saksa autor Lutz Hübner kirjeldab terava huumoriga lapsevanemate heitlusi haridusmaastikul. Eduühiskonnas tähendab heasse kooli pääsemine helge tuleviku kindlustamist. Seepärast tormavad täiskasvanud lahingusse nii raevukalt, et tasapisi hakkab segamini minema, kelle nimel üldse võideldakse. Selles sõjas on rindejooned ammu segamini paisatud. Enam ei saa sellestki aru, kas pedagoog on liitlase või vastase rollis. Kellel oleks seejuures veel jaksu pärida, mida lapsed ise soovivad?

“Müller peab lahkuma!” jõudis Saksamaal lavalaudadele 2010. aastal ja osutus suureks hitiks. 2015. aastal valmis näidendi põhjal ka menufilm. Eesti lavaversioonis asub südika õpetaja Mülleri rolli Elina Reinold.

Osades: Elina Reinold, Liisa Pulk, Maria Avdjuško, Meelis Põdersoo, Ago Soots, Tanel Saar.
Soovitan!




Öö lõpp

23 09 2018

Mauriaci romaani “Öö lõpp” dramatiseeringu tõi lavale filmirežissöör Rainer Sarnet….

Laureaat François Mauriac kirjutas romaani “Öö lõpp” 1935. aastal. Väljend Post-Truth polnud veel käibele tulnud, kuid ka Mauriaci teemaks on selles romaanis tõde. Kas on võimalik tabada tõde, rääkida tõde? Thérèse Desqueyroux, kes on loo peakangelanna, on tuntud kui illusioonitu maskide maharebija, tõeütleja, kelle tõde mürgitab sõna otseses ja kaudses mõttes. Kaunis mürgitaja Thérèse Desqueyroux on vastupandamatu, sest tõde teeb vabaks. Kuid mis saab Thérèsest endast?

Thérèse Desqueyroux’ rollis Maria Peterson ja tema tütre rollis Maria Koff. Nende ühist armastust Georgi  mängib Karl Robert Saaremäe. Teistes osades Linda Kolde ja Sander Roosimägi. Mauriac´i musikaalseks nimetatud tekstile lisas mürgiauru helilooja Ann Reimann ansamblist “Eeter”. Öö lõpu atmosfääri lõi kunstnik Kristjan Suits, liikumise seadis Tiina Mölder.

Esimest korda olin Vaba Lava saalis.

Juba alustades Telliskivi õhtusest õhkkonnast, kaasa arvatud etendus ise, kõik oli super :)

Soovitan!

 





Wayward Pines

14 09 2018

Blake Crouch “Wayward Pines”

Wayward Pines on kõige ehtsam Ameerika väikelinn. Pealtnäha rahulik linnake, kus justkui ei toimugi midagi suurt, asub maalilises asukohas, piiratud mägede ja männimetsaga.
Kõik linna 461 elanikku usuvad, et neil on seal hea elu, kuni peategelase Ethan Burki saabumiseni, kes vaatamata linna “võimude” püüdlustele teda takistada jõuab jälile suuremale saladusele, kui ta eales oskas arvata. Wayward Pinesis ei ole mitte miski nii nagu esmapilgul näib!

Tutvustus ütleb, et raamatud neile, kelle lemmikud on “Lost” (“Kadunud”), “Twin Peaks”, “The X-Files” (“Salatoimikud”) ja “Shutter Island” (“Suletud saar”).

Huvitaval kombel olen ma viimasel ajal hakanud ka ulmepõnevikke lugema. No lihtsalt nii põnev on! Need kolm osa neelasin praktiliselt kolme päevaga.





Valge Daam

25 08 2018

Käisime esimest korda elus Valget Daami vaatamas. Laps ajab juba mitu aastat peale, et vaja minna, aga alati on tundunud, et see on liiga hilja ja ilma ei tea ning sada muud häda. Sel aastal ostsin juba varakult piletid ära ja ei kahetse, täitsa tore oli.

Mulle Haapsalu väga meeldib, võib olla sellepärast, et lapsena sai seal päris palju käidud.

Ootasime etenduse algust…

Tundub, et ehitatakse uus muuseum….

Rahvas koguneb…

100 valget daami…

Meile meeldis! Järgmisel aastal jälle :)