Kõik on täis

Hästi kiire nädal, pluss veel mingid asjad, mida ei saa just heade kilda liigitada.

Reedeks oli aga planeeritud teater. Draamateater – “Kõik on täis”.

Kodus veel mõtlesin, et kes küll ostis need piletid (eks ikka ise tegi, ise tegi), nii mugav oleks lebotada kodus veiniga reede õhtul. Kui aga väljas olin, siis oli hea lõpetus nädalale ning väljalülitus kõigest.

Sam töötab lagunevas poolkeldrikorruse ruumis, kus miski ei viita ülakorrusel asuvale trendikale luksusrestoranile. Ometi on just Sam see, kes kitsas ubrikus oma kümne telefoniga laua taga istudes reserveerib laudu suurlinna koorekihile. Muide, restoran on tõeline moekoht, see on kaks kuud ette reserveeritud! Aga alati leidub ju inimesi, kelle arvates NEMAD peaksid laua saama kohe. Väljapressimine, valed, meelitused, ähvardused, solvangud – kõike seda kuuleb ta ühe oma tavalise hullumeelse tööpäeva jooksul. Mitte ainult klientidelt, sest oma osa lisavad egomaniakist peakokk ja stressis kelnerid-administraatorid. “Kas te saaksite, palun, oodata…” Ja just siis, kui Samil on ootele pandud viis kõnet, igaühest puhkemas skandaal, helistab Sami isa, lihtsalt et pojaga rääkida, öelda, et igatseb teda jõuludeks koju.
Üks näitleja mängib 40 erinevat osa, naisi ja mehi, superstaare ja miljonäre, aferiste ja umbkeelseid välisturiste.

Mängib Taavi Teplenkov

Mul läks küll vahepeal osa teksti kaduma, kuigi me ei istunud kaugel, et miks siis nii? Aga oli tore lõpetus nädalale, soovitan!

Hea meelega läheksin ise teist kordagi vaatama, aga siis esimesse ritta.