Käisime täna Hemingway “Vanamees ja meri” etendust vaatamas.
Kodukalt võib lugeda: „Vanamees ja meri“ on mastaapne visuaalne lavastus, inspireeritud Ernest Hemingway tähtteosest, autorile nii Pulitzeri kui ka Nobeli kirjandusauhinna toonud mõistujutust, milles vana kalamees Santiago pistab kolme ööpäeva jooksul rinda hiiglasliku marliiniga. Oma sisult püüab lavastus leida tõde ja tasakaalu inimese tahtejõu ning looduse vägevuse vahel. Vormilt on „Vanamees ja meri“ aga otsing nüüdisaegse visuaalse keele ja kirjandusklassika vahel, katse ühendada teatri ja filmi võttestikku ning pakkuda publikule sügava sisuga ja meie aega sobituvat visuaalset elamust.
Pilt Linnateatri kodulehelt…
Minu emotsioonid…
Enne etenduse algust olin ärevil, sest olin lugenud arvustusi ning kartsin mõistetamatut kunsti ning kuna meie kohad olid tellingute moodi astmetel, siis see konstruktsiooni vastupidavus ja kõrgus tegid veidi murelikuks. Kõik läks muidugi kenasti, nii kunsti kui ka turvalisuse osas.
Kuigi selles etenduses ei räägitud sõnagi, siiski oli köitev, kaasahaarav ja ma ütleks päris äge.
Lummav meri, paat, udu ja tantsijad.
Naljakas oli saada etenduse lõpus kinnisvarafirma pakkumist – kultuurisõbrale korter 5000.- eurot soodsmalt :D
Igatahes võin öelda, et mulle see etendus päris meeldis. Kui võimalust on, siis minge vaadake ka.
Uurisin eelm nädal ja kõik kõik piletid on välja müüdud.