Laupäevaõhtune kontsert siis. Bossanova rütme esitasid Sergio Bastos Brasiiliast ja Raivo Tafenau ansambel koos Helin-Mari Arderiga Eestist. Kontsert oli vahva, mulle kohe meeldivad bossanova rütmid. Raivo E.Tamme vahelugemised olid sügavmõttelised, üks näide: saatus on sinu enda kätes, sinu käed on saatuse meelevallas. Pean tunnistama, et ma ei ole ammu Estonias käinud, juba see oli omaette vahva, kõik see pidulikkus. Teatrites enam väga kingi ei vahetata ning teksades ja kampsunites olla on aksepteeritav. Ma ei tea, kas Estonias ollakse alati nii pidulikud või andis oma osa ka see, et tegemist oli heategevusüritusega, ühtki teksapükstes inimest ei näinud igatahes. Mitte et see nüüd väga oluline oleks (kunst kuulub rahvale, eksole), aga oma sära see siiski annab. Mõtlesin nende 30 000 inimese peale, kes praegu Eestis vähiga võitlevad ja nende paari-kolme peale, keda ma isiklikult tunnen (tundnud olen). Saatuse teed on kummalised. Kontserdi juurde tagasi tulles, Sergio Bastos oli küll väga hea, lõpus aplodeeris publik seistes.
Järgmisena võiks mõnele jazz-kontserdile minna.
Krati blogi 
nojah, ma muidugi ulgusin, sest saatus ei lasknud mul sel ajal Tallinnas olla :(
Helin-Mari on äärmiselt armas ja üldse – kogu see muusikute ja muusika kooslus.
Ninnu
a me ostsime tafenau 2003. aasta plaadi omale :) ja ka oleme rahul ;)