Appi, noorteromaanid!

20 12 2015

Mingil ajal üritasin mõtteid asjadelt mujale saada ning võtsin suvaliselt ette Eesti autorite nö noorteromaanid. Lugesin peaaegu kolme.

Ene Sepp “Väike roosa pilet paradiisi”

Mida teeksid, kui poolkogemata ostetud loteriipilet tooks sulle Eesti ajaloo suurima lotovõidu? Läheksid ümbermaailmareisile või hoiaksid oma praegusest tööst kümne küünega kinni? Kellele sa räägiksid, kelle eest saladuses hoiaksid? Kas sa teeksid kannapöörde, mida oled seni edasi lükanud ettekäändel, et sul pole raha? Või üritaksid unustada, et see raha su arvel üldse eksisteerib? Aastaid vägivaldses suhtes olnud Maarjale langeb sülle 30 miljoni euro suurune lotovõit, mis muudab tema elu tundmatuseni. Kuid sammud, mida unistustes oli niivõrd lihtne astuda, muutuvad tegelikkuses müürideks, mille ületamine tundub võimatu. Koos harjumuste, minevikust kerkivate vanade ja olevikus lisanduvate uute tuttavatega saab tema elust labürint, millest välja pääseda on keeruline isegi kogu selle raha abil.

Ketlin Priilinn “Miraculum”

Mirjam pidi terve oma lapsepõlve hoolt kandma nooremate õdede-vendade eest, sest alkoholilembesel emal polnud lastest sooja ega külma. Nüüd, lõpuks ometi iseseisev, naudib ta täiel rinnal vabadust ega taha kodus elatud aja peale mõeldagi. Kui aga ema ootamatult sureb ja ilmneb, et tema neljal alaealisel lapsel pole kellegi juurde minna, tuleb neiul seista silmitsi väga raskete valikutega. Kas saata õed-vennad lastekodusse või püüda kogu koormaga jälle ise hakkama saada – taas kord omaenda elu ohvriks tuues? Ma pole kunagi tahtnud emaks saada. Mitte ealeski. Lapsepõlves kogetud pidevast emamängimisest oli enam kui küll ning üksnes mõtegi samasugustest kohustustest ja vastutusest tekitas minus tülgastust ja õudusvärinaid. Kodust lahkumine oli tähendanud mu jaoks imelist vabanemist, võimalust lõpuks ometi elada üksnes iseendale. Seda võimalust ei kavatsenud ma enam kunagi käest lasta. Minust pidi saama üksik, ainuüksi endast sõltuv ja ainuüksi oma isiklike vajadustega arvestav naisterahvas, kelle ellu kuulub töö, mõned toredad hobid, head sõbrad ja ehk ka mingi vahva lemmikloom, kes ei nõua palju tegelemist.

Kaja Sepp “Hetk enne homset”

Teismelise Erle pere kolib pärast ema uut abielu maale ja ema jääb lapseootele. Maal tekib Erlel kohalikest noortest uus sõpruskond, puhkeb armastus, aga ka konfliktid. Eraldi liiniks kasvab noorte soov pääseda superstaarisaatesse ning sellest tekivad uued võimalused ja probleemid. Kuidas kasvada pereks? Kes on tõelised sõbrad ja kelle peale võib loota? “Hetk enne homset” on 2012. aasta noorteromaanivõistluse võidutöö.

 

Peaaegu kolme sellepärast, et viimane jäi mul pooleli. Mitte miski ei kiskunud lõpuni lugema. Samas vaatasin, et raamat on läbi müüdud, st siis et väga populaarne? Või ei pruugi see seda tähendada?

Nii lihtsakoelised ja võiks lausa öelda, et igavad raamatud kõik.

Võib olla ehk esimene oli nendest kõige huvitavam, teemaks siis suhtevägivald. Õnneks mul endal ei ole vägivaldseid suhteid olnud, seetõttu on minu jaoks ka kujutlematu, et need naised mõtlevadki nii – “mida ma seekord valesti tegin?”, “mida ma nii valesti tegin?”, “mina olen süüdi!”.
Mina muidugi ei ole nende raamatute sihtrühm, aga kas tõesti meie noored loevad neid?

Actions

Information

3 responses

21 12 2015
Tikker

Esimesi pole lugenud, aga…

http://tikriblogi.net/2013/10/15/viimased-lugemiselamused/

Mitte ainult noored :P

24 12 2015
Kohvikratt

Õukei :P

8 01 2016
Peab rohkem lugema! – Tikri Päevaraamat

[…] aastat tagasi lugesin Kaja Sepa “Hetk enne homset” – ka meeldis väga. Aga Kratile ei meeldinud see-eest üldse […]

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s