Vaikselt hakkab meeleolulangus ligi hiilima. Ma tunnen ennast, see tuleb alati jaanuaris/veebruaris – väsimus. Kuidagi vara sellel aastal.
Kuigi ma olen iseendale korduvalt lubanud, et ma ei osta uusi raamatuid, sest magamistuppa riiulitele ei mahu enam. Ikkagi läksin ma täna raamatupoodi ning ostsin 2 uut raamatut, mida olen ammu igatsenud. Millega oma meeli siis veel toita, kui mitte raamatutega?
Heade sõnadega.
Väike tänu või head sõnad teevad päeva alati paremaks. Rahustasin eile oma kolleegi, et töö ei ole kõige tähtsam siin elus. Pere on olulisem. Töö pärast ei ole vaja öösiti üleval istuda ja muretseda. Tundus, et tal hakkas kergem. Mul on hea meel, et inimesed tulevad oma muredest minuga rääkima:) Ma olen vist hea kuulaja. Kuulan ja mäletan, ei kipu oma probleemidest rääkima, kuigi vahel tahaks.
Armsad lugejad, häid sõnu ja häid sõpru igasse teie päeva!
Sulle samuti! :)
Ja sulle ka!