Näidend seitsmes osas, ühe vaheajaga.
Autor: Andrus Kivirähk
Lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater)
Videokunstnik: Taavi Varm
Osades: Katariina Lauk ja Marko Matvere
“Ingel, ingel, vii mind taeva, panen sulle kellad kaela. Kellad kaela, kelgu taha…”
Üks 20-aastane neiu mõistetakse eluks ajaks vangi. Aastate pärast antakse talle amnestia ning ta pääseb tagasi vabadusse. Neliteist aastat on möödunud – ja just nendest aastatest kõnelebki näidend, tegelasteks noor naine ja tema vangivalvur.
Selline imelik lugu armastusest ja raasukesest õnnest.
Kas kõrgete ideaalide nimel tasub ohverdada omaenda väikene õnn?
Peeter: Sina ise – kas sina oled siis õnnelik?
Maria: Jaa.
Peeter: Ja sa ei kahetse kunagi, et neliteist aastat sinu elust on jäägitult kadunud? Kõige ilusamad aastad.
Maria: Muidugi kahetsen! Ja ma maksan selle eest kätte! Ja kui ma olen kätte maksnud, siis olengi ma õnnelik!
Foto ja tekst Vat Teatri kodulehelt.
Kui vähegi võimalik minge vaatama! Väga väga hea etendus!
Mul on piletid maikuuks!
:)